Hendrik Allik

Hendrik Allik

Sünniaeg	15. märts 1901
Sünnikoht	Abja vald, Pärnumaa
Surmaaeg	8. mai 1989
Erakond	VK(b)P/NLKP
Amet	EKP Illegaalse Büroo sekretär Eesti NSV kaubanduse rahvakomissar Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe asetäitja Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Plaanikomitee esimees

Hendrik Allik, ka Hindrek Allik (15. märts 1901 Abja vald, Pärnumaa – 8. mai 1989 Tallinn) oli Eesti poliitik ja Eesti NSV riigitegelane.

Elulugu

Hendrik Allik töötas aastatel 1916–1922 Tallinnas Balti Puuvillavabrikus, kus astus 1917. aastal VK(b)P liikmeks, aastatel 1917–1918 oli töölisnoorte ajakirja Noor Sotsialist toimetuse liige koos J. Kulli, J. Linderi ja A. Turroga, aastatel 1922–1924 töötas töölisajalehtede toimetustes.

Poliitiline tegevus Eesti Vabariigis

1918. aastal valiti Hendrik Allik Tallinna Töörahva Saadikute Nõukogu liikmeks, 1920. aastal Balti Puuvillavabriku töölisvanemate nõukogu aseesimeheks. 1923. aastal valiti Hendrik Allik EKP KK ja EKNÜ KK liikmeks ja 1923. aasta Riigikogu valimistel sai Töörahva Ühise Väerinde (TÜV) nimekirjas Riigikogu liikmeks.

1923. aasta Tallinna linnavolinike valimisel valiti ta Tallinna linnavolinikuks Töörahva Ühise Väerinna nimekirjast.

1924. aastal mõisteti 149 protsessil süüdi riigivastases tegevuses ja talle määrati karistuseks eluaegne sunnitöö, mille kandmisest ta vabanes amnestiaga 1938. aastal. Vanglas toimetas ta ajalehte Vangimaja Kiir.

Pärast vanglast vabanemist asus ta uuesti tegelema Eesti Vabariigis illegaalse poliitilise tegevusega ning valiti 1938–1940 EKP Illegaalse Büroo sekretäriks.

Tegevus Eesti NSV-s

Hendrik Allik oli üks 1940. aasta juunipöörde juhttegelasi. 1940. aastal määrati Allik Eesti NSV kaubanduse rahvakomissariks ja Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu liikmeks.

Teise maailmasõja aastatel 1942–1943 oli Allik Eesti Laskurkorpuse poliitosakonna ülem ning aastatel 1943–1950 Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe asetäitja, 15. septembrist 1945 kuni 19. aprillini 1946 ka Eesti NSV põllutöö rahvakomissar.

1948. aastal lõpetas Tallinna Pedagoogilise Instituudi.

Vahistati 1950. lõpus. 1952. aastal mõisteti talle 25+5 aastat vanglakaristust ja saadeti asumisele Siberisse, kust vabanes amnestia alusel viis aastat hiljem. Kokku oli Allik vangis Eestis 15 aastat ja Nõukogude Liidus 5 aastat.

Hendrik Allik oli aastatel 1957–1961 Eesti NSV Ministrite Nõukogu Plaanikomisjoni aseesimees ja 28. jaanuarist 1961 kuni 19. märtsini 1973 Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Plaanikomitee esimees ja ametikohast lähtudes ka aastatel 1965–1973 Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe asetäitja.

Allik oli EKP Keskkomitee liige 1941–1950 ja 1958–1976.

Hendrik Allik oli valitud aastatel 1966–1970 NSV Liidu Ülemnõukogu ning 1947–1950, 1959–1967 ja 1971–1975 Eesti NSV Ülemnõukogu liige.

Autasud

• Lenini orden (1950 ja 1965)
• Oktoobrirevolutsiooni orden (1971)
• Punalipu orden
• Isamaasõja I ja II järgu orden
• Rahvaste Sõpruse orden
• Tallinna aukodanik (1980)

Isiklikku

Hendrik Allik oli abielus Olga Lauristiniga, kellega neil sündis 1946. aastal poeg Jaak Allik.

Välislingid

• Hendrik Allik Eesti biograafilises andmebaasis ISIK